Pika mängu turniiril mängiti kahes alagrupis. Mugandatud reeglid nägid ette, et punkti saab vaid üle keskjoone löödud võidupalli eest. "Lühikeseks" jäänud pallid võis võtta let'iks.
Finaal: Andri Talts - Zoran Grojic 11-6 (geim kestis 22 minutit, pikim pallivahetus u 4 minutit (lõppes
Augustis algas squashihooaeg tegelikult kurva noodiga. ROK ei arvanud squashi 2016. aasta olümpiamängude programmi, mis tähendas, et Maailma Squashiföderatsiooni kulutatud ressursid ja aeg ei andnud oodatud tulemust. Kindlasti ei saa öelda, et see oli maha visatud aeg või raha, sest squash sai uudistes veidi ruumi ning läbiviidud kampaania ja lobitöö käigus jõuti ehk eesmärgile veidi lähemale.
A-liigas loobusime tugevusgruppidest, kuid mängude kõrgema taseme hoidmiseks otsustasime vähendada A-liig mängijate arvu, sest kõrgemas liigas peaks loogiliselt olema vähem osalejaid, kui B-liigas. B-liiga oligi ehk selle hooaja murelaps, sest osavõtt võistlustest oli äärmiselt kasin, mis tähendab arvatavasti seda, et vanade harrastajate jaoks ei ole võistlused enam põnevad ning ka uute mängijate kaasamisel ei ole piisavalt tööd tehtud. Võistlused peaks olema harrastajale koht, kus ennast proovile panna, saada uusi ja huvitavamaid mänge ning olema tõukeks, et teha rohkem trenni (ehk kasutada rohkem klubi teenuseid).
Võistluste süsteemi lihtsustamiseks ühtlustati ka seenioride ja naiste reitingu põhimõtteid. Ka seal on nüüd edetabel koostatud viimase viie võistluse kolme parima tulemuse alusel. Ja ära jäid ka üleminekumängud A ja B liiga vahel, sest üsna mitu aastat ei võtnud sellest keegi osa (st polnud vajadust turniiri korraldada, sest alati oli üleminekust loobujaid).
Oktoobris tegi meie koondis tubli tööd
Euroopa Rahvuste Karikavõistlustel (ENCC)Poolas. Naised said kaela pronksmedalid. Meeste arvestuses saime 5. koha. Oleme endiselt tugevamad nõrgemate seas... ENCC formaat on ka muutumas ning võistlus muutub Euroopa meistrivõistluste osaks. Võitjad pääsevad põhiturniirile, põhiturniiri kaotajad kukuvad nn Challenge divisjoni jne.
Jaanuaris rõõmustas meid
Rapla linn, kus valmis Sadolini Spordihoone, milles on ka kaks heal tasemel squashiväljakut. See on märk sellest, et squash ei ole hääbuv ala ning väljaspool Tallinnat julgetakse uute aladega algust teha. Loodetavasti sirgub sealt mõni aktiivne noor, kes pealinna "pensionäridele" tuule alla teeb.
Aprillis toimus Riias
Eesti-Läti maavõistlus. Sel korral läks meil üsna õnnetult, sest lätlased sõitsid meist üle 7:1. Oma roll oli siin ka v-o selle aasta meistrite Diana ja Pauli ning ka Paavo puudumine koondisest. Samas vastased on meile tuttavad ja neid on võidetud, seega järgmine aasta on vaja karikas tagasi võidelda. Loodame, et meil on siis rohkem motivatsiooni kui lätlastel.
Mais toimusid tavapäraselt
meistrivõistlused. Vanematest seenioridest sai kuldse medali kaela taas Wolfgang Rasborcan. Üle 35 kategoorias tuli meistriks Rauno Tiesel. Juunioride meistrivõistlustest tahaks vaikselt mööda libiseda, sest osavõtt oli häbiväärne. Siiski olid tublid need, kes kohale tulid, sõltumata ilmast-tujust-või millestki muust. Kõige pisemad oli sel aastal kõige vapramad ja teenisid auga oma medalid välja. Meistriteks said Aldo Rattur ja Gerli Viikmaa.
Nädal tagasi aga selgusid täiskasvanute meistrid. Midagi uut ja üllatavat ei olnud. Vennad Piigid olid taas meeste finaalis ning Diana ja Aliis naiste finaalis. Põnevust jagus ja mängud olid head. Meistrid siis Paul Piik ja Diana Legušš.
Selline hooaeg oli lühidalt kokkuvõttes.
Hooaja jooksul on oma head suhtumist squashi näidanud ning meiega koostööd teinud ja meid aidanud järgmised ettevõtted:
AS Saint-Gobain Ehitustooted (ISOVER)
Mai Squashiklubi
Metro Squashiklubi
AS Saku Õlletehas
OÜ Reval Kondiiter ja Reval Cafe
AS EA Reng
OÜ Revalhansa
Eesti Squashiakadeemia
Henkel Balti OÜ
AS A. Le Coq
Colors Studio OÜ
AS Tallinna Sadam
Lisaks sellele sooviks tänada veel mõningaid inimesi.
Kogu selle hooaja ja tegelikult ka paljude eelnevate aastate jooksul on Eesti squashivõistlustel ja -üritustel näha olnud ühte meest. See on mees, kes on alati hästi suhtunud Eesti squashi ja peaks oma oleku ja tegudega olema ja kindlasti ka on eeskujuks meie mängijatele ja klubidele. See mees ei ole Eestist, vaid pikemate traditsioonidega squashiriigist Soomest. See on hr Arto Kokko (ja Kouvolan Squash-Seura)!
On ka üks teine tänuavaldus, mis läheb natuke suuremale hulgale inimestele. Sel aastal on juhtunud midagi erakordset. Nimelt on püstitatud mitu rekordit. Esmakordselt Eesti squashi ajaloos oli naiste meistrivõistlustel 16 naist. Mis aga veelgi toredam - võistlustel osalevate naiste arv oli suurem, kui meeste oma. Praeguse seisuga on A ja B-liiga edetabelites kokku 59 meest. Naiste liigas (kui arvestada ka kevadisi Colorsstudio etappe) on naisi 60. Spetsiaalselt tahaks aga esile tõsta Saarde valla squashinaisi, kes oma entusiasmiga on kindlasti paljusid sütitanud ja kes loodetavasti jätkavad ka järgmisel hooajal sama rõõmsalt ja sihikindlalt! Aitäh neile!
Metro Squashiklubi ja Mai Squashiklubi poolt lähevad erilised tänusõnad peredele, kus pea kõik squashi mängivad. Need on perekond Viikmaad (Indrek, Anne-Ly, Gerli, Kristin), perekond Kurmid (Rasmus, Maire, Henrik, Kaspar) ja perekond Eiskopid (Jaanus, Ainiki, Pille-Riin, Märt-Juhan).
Lõpetuseks sügav kummardus kõigi mängijate ees, kes sel hooajal reketit käes hoidsid, mõne uue inimese squashi juurde tõid või lihtsalt squashi armastavad! Aitäh kõigile!